Oled Sa kunagi olnud olukorras, kus kaks inimest lahkuvad samalt koosolekult aga tunnevad end täiesti erinevalt?
Üks ütleb: „Täitsa hea arutelu oli.“
Teine ohkab: „See oli väsitav ja segane.“

Sama olukord. Samad sõnad.
Aga täiesti erinev kogemus.

See on koht, kust algab taju.

Üks pilt, kaks täiesti erinevat kogemust

Vaata hetkeks ekraanil olevat pilti.

Mõned inimesed näevad siin noort naist profiilis.
Teised näevad saksofoni mängivat meest.

Tegelikult ei ole kumbki „vale“. Ja kumbki pole „õigem“.
Aga sageli, kui oled juba üht varianti näinud, on teist väga raske märgata – isegi siis, kui keegi ütleb, et „seal on veel midagi“.

See on taju kõige lihtsam ja samas kõige ausam näide.

Taju – nähtamatu filter meie ja maailma vahel

Meile meeldib uskuda, et näeme maailma objektiivselt. Et faktid on faktid ja olukorrad on just sellised, nagu nad on. Tegelikult on iga meie kogemus juba enne meie teadvusesse jõudmist „läbi käinud“ ühest filtrist – tajust.

Taju on see, mille kaudu me märkame, tõlgendame ja anname tähenduse kõigele, mis meie ümber toimub.
Me ei reageeri mitte sündmusele endale, vaid sellele, kuidas me seda näeme ja mõistame.

Nagu selle pildiga: maailm on sama, aga see, mida me näeme, on erinev.

Ja kõige huvitavam selle juures on see, et me ise oma taju tavaliselt ei märka. See tundub meile lihtsalt reaalsusena.

Miks me üksteisest nii tihti mööda räägime?

Kui oled kunagi mõelnud:

  • „Miks ta ei saa aru, mis on tegelikult oluline?“
  • „Miks ta reageerib nii emotsionaalselt?“
  • „Miks ta alati nii kaua mõtleb?“

…siis oled sa juba tajuerinevustega kokku puutunud.

Me kipume eeldama, et teised näevad „sama pilti“ nagu meie. Ja kui nad seda ei tee, tundub see arusaamatu, vahel isegi ärritav. Tegelikult ei vaata me aga kunagi täpselt sama pilti – igaühel meist on oma vaatenurk.

Jungi lihtne, aga sügav tähelepanek

Šveitsi psühhiaater Carl Gustav Jung märkas juba üle saja aasta tagasi, et inimesed ei erine ainult käitumise poolest. Nad erinevad selles, kuidas nad maailma tajuvad.

Mõned inimesed märkavad esimesena fakte ja loogikat.
Teised tunnetavad esmalt inimeste meeleolu ja suhteid.
Mõni näeb võimalusi ja tulevikku, teine riske ja detaile.

Need erinevused ei ole head ega halvad. Need on loomulikud – nagu ka see, et kas Sa nägid pildil esimesena noort naist või saksofoni mängijat.

Miks Insights Discovery alustab just tajust?

Insights Discovery ei alusta küsimusega „Kuidas Sa käitud“, vaid hoopis sügavamalt:
„Kuidas Sa maailma tajud?“

Käitumine on alati nähtav tulemus, mitte algpõhjus. Kui me mõistame, mida inimene näeb, muutub ka tema käitumine palju loogilisemaks ja mõistetavamaks.

Sageli ei ole pingete või arusaamatuste taga halb tahe. Seal on erinev taju – ja see on midagi, mida saab õppida märkama.

Esimene samm eneseteadlikkuse suunas

Taju mõistmine algab iseendast.
Mida mina märkan esimesena?
Mida ma kipun pidama „ilmselgeks“?
Ja mida ma võib-olla ei näe enne, kui keegi sellele tähelepanu juhib?

Insights Discovery kasutab selle nähtavaks tegemiseks nelja värvienergiat. Need ei kirjelda, kes me oleme, vaid millise filtri kaudu me maailma vaatame.

Aga enne värve on oluline see esimene taipamine:
Me kõik näeme maailma natuke erinevalt!

Väike mõtisklus lõpetuseks

Võib-olla ei ole keerulised mitte inimesed.
Võib-olla on keeruline see, et me unustame, et teised võivad näha hoopis teistsugust pilti.

Oma taju teadvustamine avab rohkem ruumi mõistmisele – iseenda ja teiste suhtes.